Juriidiline õigusabi

Õigusabi pakuvad mitme ameti esindajad.

• Õigus- ja advokaadibüroodes töötavad juristid ja advokaadid saavad pakkuda õigusabi nõustamist paljudel teemadel ning sobiva koostööpartneri otsimisel pöörake tähelepanu, millistele õigusvaldkondadele on büroo juristid ja advokaadid spetsialiseerunud.
• Riigi õigusabi on seadusega kehtestatud võimalus saada õigusabi riigi kulul, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta. Riigi õigusabi tähendab, et õigusteenuse eest maksab esialgu riik ning pärast õigusabi andmist määratakse, kas ja mil määral tuleb õigusabi eest tasuda. Riigi õigusabi osutava advokaadi nimetab Eesti Advokatuur vastavalt riigi õigusabi seadusele.
• Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notariaadiseaduse §-s 29 on kirjeldatud notari ametitoiminguid ja §-s 32 ametiteenuseid, mh notariaalne tõestamine, notariaalne kinnitamine ja muud ametitoimingud, sh pärimisasjade menetlemine ja perekonnaseisutoimingute tegemine.
• Kohtutäiturid sundtäidavad täitedokumente ning saavad õigusnõu anda eelkõige maksejõuetuse ja tsiviiltäite kohta.

Õigusabi nõustamise vajadus võib olla väga erineva mahuga, alates lihtsatest juriidilistest konsultatsioonidest ja dokumentide koostamisest kuni keerukate kohtuvaidlusteni. Mõnikord piisab konkreetse valdkonna spetsialisti nõustamisest, teinekord on aga vaja teha koostööd juristiga. Õigusabi võib vaja minna erinevate elusituatsioonide lahendamisel, näiteks:

• tööõigusega seoses, sh Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonis esindamine;
• korteriühistute ja -omandiga seotud teemadel
• perekonnaõigusega seotud teemadel (nt vanema ja lapse hooldusõigus, eestkoste seadmine, ühisvara jagamine);
• asjaõigusega seotud teemadel (nt varjatud puudused, sissesõidutee määramine);
• võlaõigusega seotud teemadel (erinevad lepingulised vaidlused, sh üürilepingutega ja töövõtulepingutega seotud vaidlused);
• äriõigusega seotud teemadel ehk äriühingutega seonduvates küsimustes (sh äriühingute asutamine ja juhtimine, koosolekute korraldus, aktsiate või osaühingu osade müük, ühinemised ning jagunemised, äriregistri toiminguid);
• pärimisõigusega seotud teemadel;
• muudes juriidilistes küsimustes.