Abi menetlustel

Maksekäsu kiirmenetluse puhul on kaks poolt: avalduse esitaja ehk võlausaldaja ning võlgnik (näiteks elatise avalduse korral). Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Maksekäsu kiirmenetluse avalduste näidised on kohus.ee veebilehel leitavad.

Kui võlgnik ei pea esitatud maksekäsu nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada vastuväide ehk otsus vaidlustada. Maksekäsu kiirmenetluse avaldustele tuleb vastuväide esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asuvale maksekäsuosakonnale.

Täitemenetlus on protsess, kus kohtutäitur viib täide kohtuotsuseid või muid täitedokumente ning osapoolteks on võlausaldaja, võlgnik ja kohtutäitur. Täitemenetluses võivad sundtäitmisele olla suunatud mitmesugused haldusaktid (sh maksuvõlad, parkimistrahvid) ja ka mõned lepingud (sh notariaalselt tõestatud lepingud, milles pooled kohustuvad lepingu täitmata jätmise korral alluma kohesele sundtäitmisele). Täitemenetluse täpsemad tingimused on toodud täitemenetluse seadustikus.

Füüsilisel isikul (eraisikul) ning juriidilisel isikul (nt ettevõttel) on makseraskustesse sattumise korral võimalik taotleda püsivat ja ajutist maksejõuetust. Püsiva maksejõuetuse lahendamine on eeskätt võimalik pankroti väljakuulutamise kaudu. Eraisikust võlgnik saab kohtule esitada maksejõuetusavalduse nii pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks kui ka võlgade ümberkujundamiseks.

Pankrotimenetluse võib lõppeda mitmel viisil:

1. pankroti avalduse rahuldamata jätmisega;
2. pankrotimenetluse raugemisega;
3. pankroti aluse äralangemise tõttu;
4. võlausaldajate nõusolekul;
5. lõpparuande kinnitamisega;
6. kompromissi kinnitamisega;
7. muul seadusest tuleneval alusel.

Pankroti väljakuulutamisega kaasnevad tagajärjed. Pankroti väljakuulutamisega muutub võlgniku vara pankrotivaraks ja pankrotihaldur hakkab seda müüma ning müügist laekuvast rahast kaetakse pankrotimenetluse kulud ja rahuldatakse võlausaldajate nõuded.

Eraisiku pankrotimenetluse korral makstakse elatisabi nendele lastele, kelle vanemad ei täida perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ja kelle suhtes on käimas pankrotimenetlus.

Kohtutäiturite Ja Pankrotihaldurite Koja veebilehel on leitav pankrotihaldurite nimekiri. Täpsemad maksejõuetuse ja pankrotimenetluse tingimused on toodud pankrotiseaduses.

Tsiviilkohtumenetlus võib olla hagimenetlus või hagita menetlus. Hagimenetluse puhul esitatakse hagi ehk koostatakse hagiavaldus (näiteks võla väljanõudmiseks) ning osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud) ning menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas, põlvnemisasjas ja lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Täpsemalt saab lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille käigus lepitaja toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitusemenetluse täpsemad tingimused on toodud lepitusseaduses.

Vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks võib vajadusel kaasata juristi või mõne teise spetsialisti, kes saab aidata kaitsta teie huve ning leida vajalikke kompromisse. Kohtuvälise menetluse näiteks on inkassomenetlus. Inkassomenetlus on kohtuväline võlgade sissenõudmine, kus võlgnevuse kättesaamiseks kaasatakse inkassofirma.

Kui pooled ei soovi vaidlust lahendada kohtuväliselt, on nõudega võimalik pöörduda kohtusse. Eestis on kolmeastmeline kohtusüsteem:

1. Tsiviil-, kriminaal- ja väärteomenetlusega tegelevad esimese astme kohtuna maakohtud. Haldusasju lahendavad esimese astme kohtuna halduskohtud.
2. Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
3. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.

Huvi korral võib tutvuda ka erinevate kohtulahenditega, nt Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditega ja Riigikohtu lahenditega. Tutvuda võib ka Tartu ja Tallinna Ringkonnakohtu, Tartu, Pärnu, Viru ja Harju maakohtute ning Tartu ja Tallinna halduskohtute menetlusstatistikaga.

Menetluste näidiseid võib leida mitmetest allikatest, olenevalt sellest, millist tüüpi menetlusi on vaja. Toome järgnevalt välja mõned näited:

• Kohtute veebisaidid: Mõned kohtud pakuvad oma veebisaitidel juhendeid ja näidiseid erinevate menetluste kohta, sealhulgas kohtuprotsesse, tsiviilkohtumenetlusi, haldusmenetlusi jne.
• Juriidilised raamatud ja juhendid: Juriidilised raamatud ja juhendid võivad sisaldada näidiseid erinevate menetluste kohta, selgitades protseduure ja andes praktilisi näpunäiteid.
• Õiguskoolide veebisaidid: Mõned õiguskoolid pakuvad tasuta ressursse ja juhendeid erinevate õigusvaldkondade ja menetluste kohta. Need võivad hõlmata näiteid kohtumenetluste, lepinguliste vaidluste, karistusõiguse jm kohta.
• Õigusnõustajate ja advokaatide veebisaidid: Paljud õigusnõustajad ja advokaadid avaldavad oma veebisaitidel artikleid, juhendeid ja näidiseid erinevate menetluste kohta. Näiteks võite leida näidiseid kohtuprotsesside, lepinguliste vaidluste, perekonnaõiguse menetluste jms kohta.

Kui olete huvitatud konkreetsest menetlusest või teemast on alati soovitatav konsulteerida professionaalse õigusnõustajaga, et saada asjakohast ja täpset teavet ning nõu.