Abi hagivaidlustega

20 aastat kogemust
200+ lahendatud õigusjuhtumit aastas

Vaidlustamise protsessi tutvustus

Kui inimene tunneb, et suhtluses riigiasutuse või riigivõimu teostajaga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib ta esitada vaide haldusakti koostajale või kaebuse halduskohtusse.

Haldusmenetlusseaduse alusel on vaidlustamise protsessi peamised tegevused järgmised:

  1. Vaidlustamise protsess algab tavaliselt vaide esitamisega. Selleks tuleb esitada nõutud dokumendid vastutavale asutusele.
  2. Vaides märgitakse:

    -haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
    -vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
    -vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
    -põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
    -vaide esitaja selgelt väljendatud nõue;
    -vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
    -vaidele lisatud dokumentide loetelu.

  3. Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja.
  4. Oluline on järgida vaidlustamiseks määratud tähtaegu. Vaie tuleb tavaliselt esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti.
  5. Kui vaides ei esine puudusi, siis vaadatakse vaie läbi tähtajaks ja vaidemenetluse tulemuseks on vaideotsus.

Loe edasi

Broneeri aeg ja kohtume interneti teel
Säästa oma aega eksperdi abiga
200+ lahendatud õigusjuhtumit aastas

Peamised vaidlused ja nende näited

Vaidluste lahendamisega seotud konkreetsed tegevused sõltuvad olukorrast.

Näiteks pöördus juristi poole Põllumajandus- ja Toiduameti töötaja, kes koondati seoses juhtimissüsteemi korrastamise ja reorganiseerimisega. Klient oli seal töötanud aastakümneid, omas ohtralt kogemusi ning ülemused olid tema tööga rahul. Tutvunud materjalidega selgus, et üks keskastme juht soovis enda positsiooni ära kasutades suunata koondatava asemele ühe tuttava. Juristi abiga sai õiglus jalule seatud. Töökohta selles riigiasutuses klient pärast vaidlusi ei soovinud, küll aga sai ta õiglase hüvitise.

Maksekäsu kiirmenetluse puhul on kaks poolt: avalduse esitaja ehk võlausaldaja ning võlgnik (näiteks elatise avalduse korral). Maksekäsu kiirmenetlus võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kulutustega saada täitedokument ehk maksekäsk. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ja kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluse avalduse selle saamisest alates kümne tööpäeva jooksul. Maksekäsu kiirmenetluse avalduste näidised on kohus.ee veebilehel leitavad.

Kui võlgnik ei pea esitatud maksekäsu nõuet põhjendatuks, on tal õigus esitada vastuväide ehk otsus vaidlustada. Maksekäsu kiirmenetluse avaldustele tuleb vastuväide esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajas asuvale maksekäsuosakonnale.

Vara suunatud pärandamiseks kasutatakse kinkelepingu sõlmimist ja testamendi koostamist. Eraldi on ka seadusjärgne pärimine. Seega võib pärandi vaidlustamise protsess olla erinev.

Tihti kasutatakse vara üleandmiseks soovitud pärijale just kinkelepingut. Enamasti tehakse seda kinnisvara puhul. Lepingus on sageli määratud, et kinkija võib elada elamus või korteris oma elu lõpuni, ning määratakse, milline on ülalpidamiskohustus. Kinkelepingu vaidlustamine ehk kinkelepingust taganemine on teoreetiliselt võlaõigusseaduse alusel küll võimalik, aga praktikas on see väga keeruline. Seetõttu eelistatakse aina rohkem vara pärandamiseks testamenti.
 
Pärimisseaduse järgi võib testament olla notariaalne või kodune. Ka testamentide vaidlustamist tuleb ette erinevatel põhjustel, eriti aga koduse testamendi puhul. Vaidluse korral lahendab asja kohus.

Ette võib tulla erinevaid töösuhetega seotud vaidlusi, mida ei õnnestu tööandjal ja töötajal omavahel lahendada ning tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni ning vajadusel kaasata jurist enda esindamisel. Mõned töövaidluse näited:

-töötaja saamata jäänud töötasu, valveajatasu, puhkusetasu, haigushüvitis või muu tasu;
-ebakorrektsed andmed töötamise registris töölepingu alguse või lõppemise kohta;
-töötaja ei nõustu töölepingu lõpetamise tingimustega, nt tehti koondamine lapsehoolduspuhkuse ajal, töösuhe lõpetati päevapealt ebapiisava etteteatamise ajaga või lühiajalise haiguslehe tõttu ja muud töölepinguseadusega vastuolus olukorrad;
-tööandja pöördumine võib olla seotud nt kahju hüvitamise nõude, töötaja lahkumisega seotud hüvitise nõude, töötasu tagastamise nõude või koolituskulude hüvitamise nõudega.

Juristi nõuandeid järgides on võimalik seista enda õiguste eest erinevates olukordades, nii siis kui töösuhe lõppes katseajal kui ka pärast katseaega. Samuti saab jurist anda infot seadustes määratud toetusvõimaluste kohta, mh Töötukassa koondamishüvitise, töötuskindlustushüvitise võimaluste kohta.

Kui tekib kahtlusi, võib isadust kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul alates päevast, mil isaduse vaidlustamiseks õigustatud isik (nt laps, lapse ema või isa) sai teada vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest. Perekonnaseaduses on toodud isaduse vaidlustamise tingimused.

Veel mõned näited, millistes olukordades ja kellele esitatakse vaideid:

Koostöö sammud

1.

Broneeri internetis 30min konsultatsioon

2.

Materjalide hindamine ja läbitöötamine

3.

Omapoolse hinnangu andmine

4.

Tegevusplaan ja probleemi lahendamine

Jurist oskab sind vaidlustega aidata

Oma õiguste eest tuleb seista ning vajadusel osaleda vaidlustamise protsessis. Kui tunnete, et teie õigusi on rikutud, ärge jätke neid kaitsmata. Vaidlustamisprotsess võib tunduda hirmutav, kuid õigeaegse ja asjatundliku juristi toega on võimalik saavutada õiglane lahendus.

Pakume praktilist õigusabi erinevates õigusvaldkondades. Saame aidata kohtutes esindamise kogu protsessi jooksul, mh aitame koostada avaldused ja vastused, analüüsime kaasuse edulootust, esindame istungil ja läbirääkimistel. 

Broneeri kindlasti konsultatsiooni aeg ning tea, et probleemi hindamine on sulle alati tasuta.

WHATSAPP