Menu
Seisa enda õiguste eest
Hooldusõigus tähendab vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus). Olukorras, kus vanem elab lapsest lahus, peab vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.
Enamasti kuulub lapse hooldusõigus mõlemale vanemale. Olukorras, kus ainult ühel vanemal on hooldusõigus, on siiski mõlemad vanemad kohustatud last ülal pidama ning neil on õigus ja kohustus lapsega suhelda. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt on vanema õigused ära võetud. Hooldusõiguse põhimõtted ja tingimused on toodud perekonnaseaduses.
Kui vanematel on ühine hooldusõigus, peavad nad lapse eest hoolitsema üksmeelselt ja lapse heaolu silmaspidades. Ühine hooldusõigus säilib ka siis, kui vanemad kolivad lahku. Lapse igapäevaelu küsimusi võib otsustada vanem, kelle juures laps parasjagu viibib, aga suuremate otsuste tegemisel on oluline teha koostööd ja saavutada üksmeelsus. Kui lahus elavad vanemad ei jõua olulistel teemadel kokkuleppele, võib kohus vanema taotlusel määrata konkreetses küsimuses otsustusõiguse.
Kui ühise hooldusõigusega vanematel on suuri ja korduvaid erimeelsusi lapse kasvatamisel, siis võib vanem esitada kohtule hooldusõiguse taotluse ettepanekuga, et hooldusõigus antaks üle osaliselt või täielikult. Olukorra muutudes on võimalik taotleda hooldusõiguse taastamist.
Kohus võib peatada vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Olukorra muutudes on võimalik ennistada hooldusõigus.
Kui lapse kehaline, vaimne, hingeline heaolu või vara on ohustatud ehk vanem kuritarvitab hooldusõigust, laps on hooletusse jäetud, vanemad ei suuda täita oma kohustusi või laps on ohustatud kolmanda isiku käitumisest ja vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, võib kohus ühe abinõuna piirata vanema õigusi.
Hooldusõigust piiravaid meetmeid rakendab kohus lapse huvides ning aluseks on tsiviilkohtumenetluse seadustik.
Vanematel on kohustus ülal pidada oma alaealist last ning täisealist last (vanuseni 21), kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Seega on lapse õigus ja vanema kohustus maksta lapsele elatist siis, kui vanem ei ela oma lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
Elatise nõudmiseks võib esitada hagiavalduse lapse elukoha järgsesse maakohtusse või esitada elatisnõude avalduse maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduste näidised on kohus.ee veebilehel leitavad.
Lapsele elatise taotlemise hagiavalduses tuleb märkida hageja ja kostja andmed, hagi alus, vanemate varaline seisund, lapse vajaduste loetelu, hagi ese, tõendid ja soov menetluse läbiviimiseks.
Miinimumelatise, sh elatise vähendamise ja suurendamise tingimuste kohta võib täpsemalt lugeda Justiitsministeeriumi koduleheküljelt.
Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad (vanemad) ja alanejad (lapsed) sugulased. Oma vanemate ja täisealiste laste ülalpidamise kohustust ei tohi segamini ajada kohustusega neid isiklikult hooldada – seadus ei kohusta isiklikult hooldama oma teisi abivajavaid sugulasi peale alaealiste laste. Hooldereformi tulemusena on kättesaadavamaks muutunud ka hooldekodu teenus vanurite hooldamisel. Samuti saavad kohalikud omavalitsused kasutada riigi vahendeid eakate koduse hooldamise korraldamisel.
1.
2.
3.
4.
Hooldusõigusega küsimused puudutavad üldjuhul lapse tulevikku ja heaolu, mistõttu on eriti oluline, et protsessi käigus oleks laste heaoluga arvestatud ning et selle tulemuseks oleksid õiguslikult korrektsed kokkulepped, mis arvestavad mõlema vanema ja eelkõige lapse huve ning aitavad vältida tulevasi vaidlusi ja tagada lapse stabiilne kasvukeskkond.
Jurist saab hooldusõiguse küsimustes pakkuda professionaalset nõustamist seaduste ja õiguste osas, esindada klienti kohtus, aidata kokkuleppeid sõlmida ning vajadusel toetada muudatuste läbiviimisel. Jurist aitab tagada, et kõik otsused ja kokkulepped on lapse parimates huvides.
Juristina saame aidata kohtutes esindamise kogu protsessi jooksul, mh aitame koostada avaldused ja vastused, analüüsime kaasuse edulootust, esindame istungil ja läbirääkimistel.
Broneeri kindlasti konsultatsiooni aeg ning tea, et probleemi hindamine on sulle alati tasuta.