Perekonnaõigus

Eestis saab sõlmida abielu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse ametnik (perekonnaseisuametis), vaimulik või notar. Võimalik on abielu registreerida ka väljaspool perekonnaseisuametit. Abiellumisavaldus esitatakse ühiselt kirjalikult kohapeal või elektrooniliselt e-rahvastikuregistris.

Abielulahutuse avalduse saab esitada:

• abikaasade vastastikusel kokkuleppe korral perekonnaseisuasutuses või notari juures ning
• vaidluse korral kohtus.

Abielulahutuse avalduse ühiselt ja eraldi esitatavad vormid on leitavad Siseministeeriumi koduleheküljel.

Lahutuse korral vara jagamise põhimõtted sõltuvad sellest, milline on kokkulepitud varasuhe. Abiellumisavaldust tehes saab abielupaar valida, kas paremini sobib varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Hiljem on võimalik sõlmida ka notariaalne abieluvaraleping.

• Varaühisuse puhul kuulub vara mõlemale poolele võrdsetes osades ja enamiku tehinguid peab tegema ühiselt. Abielu kestel omandatud vara moodustab ühisvara, v.a isiklikud tarbeesemed, enne abiellumist kummagi abikaasa omandis olnud vara, abielu kestel tasuta käsutuse (nt kinke või pärimise) teel omandatud vara, ja lahusvara arvel omandatud vara (nt suvila, mis on ostetud ühele abikaasale enne abielu kuulunud korteri müügist saadud raha eest).
• Vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul jagatakse lahutuse korral abielu kestel omandatu abikaasade vahel võrdselt. Abielu jooksul vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas poolt selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud.
• Varalahususe puhul on abikaasad teineteisest varalises mõttes täiesti sõltumatud ning ei ole seadusest tulenevaid ühiseid õigusi vara suhtes.

Hooldusõigus tähendab vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu ja vara eest ning otsustada lapsega seotud asju. Olukorras, kus vanem elab lapsest lahus, peab vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel.

Elatise nõudmiseks võib esitada hagiavalduse lapse elukoha järgsesse maakohtusse või esitada elatisnõude avalduse maksekäsu kiirmenetlusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduste näidised on kohus.ee veebilehel leitavad.

Lapsele elatise taotlemise hagiavalduses tuleb märkida hageja ja kostja andmed, hagi alus, vanemate varaline seisund, lapse vajaduste loetelu, hagi ese, tõendid ja soov menetluse läbiviimiseks.

Miinimumelatise, sh elatise vähendamise ja suurendamise tingimuste kohta võib täpsemalt lugeda Justiitsministeeriumi koduleheküljelt.

Perehüvitised on riigieelarvest finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Perehüvitised on:

• Peretoetused: sünnitoetus, lapsendamistoetus, lapsetoetus, mitmike toetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ehk suurperetoetus, ajateenija lapse toetus, puudega lapse toetus.
• Vanemahüvitis: ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ja jagatav vanemahüvitis. Tutvuda võib ka vanemahüvitise kalkulaatoriga.
• Elatisabi: kohtumenetlusaegne ja täitemenetlusaegne elatisabi.
  Perehüvitisi määrab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet.

Perekonnaseadusest tulenevaid nüansse on erinevaid ning iga kliendi olukord vajab individuaalset lähenemist. Lisaks eelnevalt mainitule on sagedasemad juhtumid seotud järgnevate teemadega:

• Eestkoste seadmine, teostamine ja lõppemine
• Lapsendamine
• Põlvnemise kindlakstegemine, sh isaduse omaksvõtt, vaidlustamine, kohtulik tuvastamine.