Tööõigus

Seisa enda õiguste eest töökohas

20 aastat kogemust
200+ lahendatud õigusjuhtumit aastas

Mis on tööõigus?

Tööõigusega määratakse kindlaks töötajate ja tööandjate õigused ning kohustused. Oma olemuselt on tööõigus just töötajat kaitsev õigus, sest töötaja on majanduslikult nõrgem pool ja seega tagabki tööõigus töötamiseks vajaminevad minimaalsed tingimused. Tööõigus tugineb erinevatele Eesti Vabariigi seadustele, millest põhiline on töölepingu seadus.

Vajadus tööõiguse järele tekkis 19. sajandi lõpus, kui vaesemad inimesed tegid jõukamate heaks tööd, et end ära elatada. Suutmata end aga ise kaitsta, maksid nad raske töö eest oma tervisega. Siis tuligi appi riik, et tagada mõlemale poolele töösuhtes olles mõistlikud tingimused.

Tööõigus jaotub kaheks suureks valdkonnaks – individuaal-tööõigus, kus töösuhte alus on töötaja-tööandja vahel sõlmitud tööleping, ja kollektiivne-tööõigus, kus töösuhte alus on töötajate esindusorganisatsiooni poolt sõlmitud kollektiivleping.

Põhimõtteliselt on tööõiguse juristid need, kes tulevad appi juhul, kui on tekkinud probleemid ülemusega, makstava töötasu, lepingu või töötingimustega.

Loe edasi

Broneeri aeg ja kohtume interneti teel
Säästa oma aega eksperdi abiga
200+ lahendatud õigusjuhtumit aastas

Tööõiguse peamised probleemid

Tööõiguse juristide töölauale sattuvad probleemid võivad olla väga erinevat laadi. Nende poole võib pöörduda, kui alles hakkad töölepingut sõlmima ning sul on tekkinud küsimusi konkreetsete tingimuste kohta. Tööleping võib olla keeruliselt sõnastatud, kuid on väga inimlik soovida selle sisu täielikult mõista enne kui allkirja paned. Tihtipeale jõutakse aga juristini siis, kui soovitakse lepingut lõpetada või soovib seda teha ühepoolselt sinu ülemus.

Kõige enam pöördutakse tööõiguse juristi poole järgnevate muredega: 

  • Tööandja on soovinud töötajast vabaneda, kasutades ähvardusi, nt süüdistatakse töötajat varguses.
  • Tööandja on vähendanud palka, kuid mitte töömahtu (TLS § 37 lg 1).
  • Töösuhte ootamatu lõpetamine tööandja poolt. On juhtumeid, kus töötaja saab sellest teada alles töötamise registri kandest.
  • Hüvitiste ja töötasude mitte õigeaegne välja maksmine.
  • Vallandamine ja lahkumisavalduse nõudmine tööandja poolt.

Igasuguse töölepingu muutmise ja lõpetamise eest kaitseb töölepinguseadus töötajat üsna kiivalt. Tööandja võib lepingu üles öelda üksnes erakorraliselt, st et tööandjal peab alati olema mõjuv põhjus töölepingu ülesütlemiseks. Mõjuv põhjus võib olla seotud töötaja endaga või olla majanduslikust olukorrast tulenev.

Erakorralisteks põhjusteks, mis tulenevad töötajast, loetakse näiteks:

  • Olukorda, kus töötaja ei ole pikemat aega tööülesannetega toime tulnud terviseseisundi või ebapiisava tööoskuse tõttu. 
  • Töötaja on tööl viibinud joobes olekus. 
  • Töötaja on pannud toime pettuse või muu teo, mistõttu on kaotanud oma tööandja usalduse. 
  • Töötaja on rikkunud konkurentsipiirangut ehk siis töötajale on antud edasi oluline klienditeave, tootmis- või ärisaladus ning töötaja on sellega oma tööandjat kahjustanud.

Kui tööandja lõpetab töölepingu majanduslikel põhjustel (sinna alla kuulub nt koondamine), siis peab tööandja eelistama töötajate esindajaid, rasedaid ja alla 3-aastast last kasvatavaid töötajaid. Koondamisel on tööandjal vaja läbida mitmed etapid, millest kirjutab detailsemalt tööelu portaal.

Enne töölepingu ühepoolset ülesütlemist, peab tööandja aga pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kusjuures selleks peab tööandja ise tagama täiendusõppe või muutma töötingimusi. Lepingu lõpetamisele peab kindlasti eelnema ka hoiatus, kus on juhitud tähelepanu rikkumistele ja nõutakse nende lõpetamist, ilma selleta ei ole lepingu lõpetamine õiguspärane.

Kui tööandja soovib siiski töölepingu ühepoolselt lõpetada, siis peab ta järgima töölepingu seadusest tulenevaid tähtaegu, mis on seotud töötaja staažiga (TLS § 97). Lahkumisteate peab esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri, sõnum, käsitsi kirjutatud kiri). Telefonitsi või söögilauas mainitud vallandamine on õiguslikult kehtetu.

Tavapärasest enam võib töötaja vallandamise pärast muretseda just katseajal. Kuna katseaja eesmärk on hinnata töötaja sobivust tööle, siis juhul kui tööandja ütleb lepingu üles katseajal, peab tööandja ka põhjendama, millises osas töötaja eesmärki ei täitnud. Töölepingu saab sel perioodil üles öelda vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamistähtajaga. 

Kui oled sattunud olukorda, kus tunned, et sinu töösuhe on lõpetatud seadusi mitte järgides, siis pöördu kindlasti töövaidluskomisjoni poole. 

Ilmselt üks kõige enam peavalu tekitavam probleem on seotud just töötasu maksmise, täpsemalt mittemaksmisega. Kui oled sõlminud püsikorraldused või muud maksed oma pangakontolt kindlatel kuupäevadel, siis ootad, et ka tööandja on selleks ajaks sinu tehtud töö eest palga üle kandnud.

Töötasu maksmisega viivitamine võib osutuda oluliseks lepingu rikkumiseks, kui töötaja on sellele eelnevalt tähelepanu juhtinud ning see on juhtunud korduvalt. Palgapäeva kokkulepe peab olema selge ja selleks saab olla üks konkreetne kuupäev (nt iga kuu 10. kuupäev või ka kuu esimene esmaspäev), aga mitte vahemik (nt 6.-12. kuupäev). Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, tuleb töötasu maksta sellele päevale eelneval tööpäeval. Näiteks kui palgapäev satub pühapäevale, tuleb töötasu välja maksta reedel. Kui töötasu maksmisega viivitamine on toimunud korduvalt, siis võib töötajal tekkida õigus tööleping erakorraliselt ise üles öelda (TLS § 91).

Kui tööandja on palga maksmisel korduvalt tähtaegu rikkunud ning töötaja on sellele tähelepanu juhtinud, siis on töötajal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole, kus teda esindab ja nõustab tööõiguse jurist. Seal on aga tarvis töötajal esialgu tõestada, et tegu oli tõesti töösuhtega – selleks on enamasti kirjalik tööleping. Samas ei tähenda töölepingu puudumine, et töösuhet poleks sõlmitud. Näiteks võib kehtivat töösuhet tõestada kirjavahetus töötaja ja tööandja vahel või töökohal tehtud fotod. Järgnevalt tuleb vaidluses tõestada saamata jäänud tasu suurus, mis võib osutuda keerulisemaks.

Töötervishoiu ja tööohutuse eest ettevõttes vastutab tööandja. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.

Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.

Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb järelevalvet tööinspektsioon.

Koostöö sammud

1.

Broneeri internetis 30min konsultatsioon

2.

Materjalide hindamine ja läbitöötamine

3.

Omapoolse hinnangu andmine

4.

Tegevusplaan ja probleemi lahendamine

Tööõiguse jurist seisab sinu õiguste eest

Tööõiguse jurist tuleb sulle appi, kui oled sattunud olukorda, kus end töövaidluses ise enam kaitsta ei oska ega jaksa. Jurist nõustab sind nii töölepingute, ametijuhendite ja teiste sisedokumentide koostamisel kui ka nende analüüsil.  

Tööõiguse juristi 3 põhilist ülesannet:

  1. Esindame oma kliente töövaidluskomisjonis ja kohtus (koostame avaldused ja vastused).
  2. Analüüsime kaasuse edulootust.
  3. Esindame sind istungil ja läbirääkimistel.

Kui olete sattunud olukorda, kus end töövaidluses ise enam kaitsta ei osta või ei jaksa, saab asjatundlikku nõu ja läbirääkimistel esindamist pakkuda tööõiguse jurist. Olgu tegemist töölepingu tingimuste, töötasu, tööaegade või töötingimuste küsimustega, meie kogenud jurist on valmis Teid igakülgselt toetama ja aitama Teil kaitsta oma õigusi.

Juristina saame aidata kohtutes esindamise kogu protsessi jooksul, mh aitame koostada avaldused ja vastused, analüüsime kaasuse edulootust, esindame istungil ja läbirääkimistel. 

Broneeri kindlasti konsultatsiooni aeg ning tea, et probleemi hindamine on sulle alati tasuta.

WHATSAPP